|
Helilooja Alo Põldmäe käis läinud suvel Lapimaal ja „sattus“ polaarpäeva öösel Kilpisjärvi järve äärde, kus avastas enda jaoks sealsed kased. Näitusele on ta valinud 20 tööd ja igale ka vaimuka nime välja mõelnud.
Kased polaarpäeva öös
Alo Põldmäe loodusfotod
Alo Põldmäe ütleb: „ Rännates looduses olen jõudnud teadmiseni – tarvitseb vaid mõni samm tavapäraselt rajalt kõrvale astuda ja te võite avastada uued maailmad! Nii avastasin puude omapärase universumi 2007. aastal Lääne-Virumaal asuvates Neeruti mägedes. 2010. aasta suvel astusin rajalt kõrvale nn. Käsivarre-Soomes, paari kilomeetri kaugusel Norra piirist, um. 350 km põhja-polaarjoonest põhjapool asuva Kilpisjärvi järve ääres. Oli polaarpäeva öö ja nii sattusin imelisse, väändunud polaarkaskede maailma. Väljas valitses kesköö kohta harjumatu valgus. Päike seisis silmapiiril ühtlasel kõrgusel, kuid teda varjutasid iga minuti järel pilved. Siit ka piltide omapärane valguskoloriit. Poole tunniga kiirtulistamisena tehtud sajakonnast erilise kujuga puust valisin näitusele 20.“
Autor endast: „Sündisin 1945. aastal Tartus. Olen lõpetanud Tartu Muusikakooli oboe ja Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Töötanud Eesti Raadios ja „Tallinnfilmis”, aseesimehena Eesti Heliloojate Liidus, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Olen Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi asutajaid ja selle muuseumi juhatuse esimees. Noorte heliloojate koolitajana olen tegelnud Tallinna, Saku ja Tartu muusikakoolides 28 aastat. 2009-st aastast tartlane. Rändan palju looduses, eriti mägedes. Rännuteed on viinud Kaukaasia, Pamiiri, Altai, Tjan-Šani, Alpi ja Norra mägedesse, Kamtšatka ja Kuriili vulkaanidele. Loomingut: 2 balletti, 3 kammerooperit, kontserdid löökpillidele, oboele ja klaverile, erinevat kammer-, laste- ja filmimuusikat. Eesti loodusega seotud viimase aja teosed on „Neeruti süit” klavessiinile ja „Viis eesti maastikku” klaverile. Muusikateadlasena uurin pms. eesti klaverite ajalugu ning eesti suurmehe - kontrabassikunstniku Ludvig Juhti (1894 – 1957) elu- ja loometeed. Olen seni pildistanud puid Neeruti mägedes. Viis sealsetele puudele pühendatud näitust on väljas olnud 41 erinevas kohas üle Eesti, kaugeim koht on olnud Kopenhaagen.“
|
